fbpx

Pärislood aitavad lähemale iseendale

Initsiatsioon nimega depressioon Blogi

Mis juhtuks, kui sul oleks järsku võimalik lugeda inimese mõtteid? Tema kõige ausamaid, sügavamaid, salajasemaid, ilusamaid ja valusamaid mõtteid?

Raamat “Initsiatsioon nimega depressioon” annab sulle selleks võimaluse. See on mitmekihiline hingelugu, mis avab ühe inimkogemusliku võitluse erinevaid tahke. Kui iga jutustaja saab tervest loost peegeldada vaid ühte külge – seda, mida tema parasjagu näeb lähtuvalt sellest, kus ta parasjagu asub – siis käesolev lugu on kirja pandud väga erinevate kihtidena. See on kirja pandud 6 aasta jooksul sellisel moel, et erinevad kihid ja arengud selgelt nähtavaks jäävad. Saab näha, kuidas üks inimene endale teiste peegeldustest paistab ja ka seda, kuidas ta isiklik nägemus endast aja jooksul muutub… ning kuidas lõpuks muutub seetõttu ka peegeldus.

Raamat räägib valusa aususega naise kogemustest depressiooniga – tema vaimse tervise teekonnast, mis jõudis ravini psühhiaatrihaiglas, ning järkjärgulisest paranemisest, eneseotsingutest ja -leidmisest, lapsepõlvest ja õnnest. Samal ajal on tegemist ka ilusa armastuslooga, mis kirjeldab, kuidas autori suhted muutuvad nii enda kui teistega üha aksepteeritavamaks ja armastavamaks, ausamaks ning vabamaks. See on lugu elu mõttest ja inimeseks olemisest.

Antud loo kirjutamine sai alguse sügavalt isikliku ravimina. Et tulla toime selle ühiskonnas palju piinlikkust valmistava olukorraga, mille saab depressiooniks diagnoosida, hakkas autor eneseteraapiana kirjutama. Kui algselt olid need ülestähendused mõeldud ainult iseendale, siis aastate möödudes neid ülestähendusi ära kustutamise vaimus üle vaadates, tekkis äratundmine, et just niisugune maskideta enese ja teistega kohtumine võiks olla üks osa maailma üha kaunimaks loomisest. Selline kohtumine võiks aidata kaasa üksteise märkamisele, mõistmisele, ära- ja kaasatundmisele, ühendusele ja osadusele

Kui nii mõnigi inimene on soovitanud, et oma isikliku loo võiks võõraste silmade jaoks kirjutada üles väljamõeldud tegelaste kujul, siis käesolevalt on autor väga teadlikult valinud rääkida oma lugu autobiograafiliselt. Et elu- ja surma peale peetud võitlus ning selle ehe õõv võiks pakkuda lugejale tegelikku pilguheitu teemasse, mida kaugelt ja üldistatult üsna turvaline ja talutav vaadata on, kuid mis lähedalt vaadates inimestes ikka veel nii palju asjatut piina ja piinlikkust valmistab. Et avada depressiooni võikat olemust nendele, kes sellest midagi ei tea ja ka selleks, et oma näite varal anda depressioonihaigele kinnitus, et väljapääs on olemas. See ei ole lihtne, kuid siira tahte korral on ettevõetud ränk teekond vaeva väärt. Kui julgeda iseendale päriselt ja alasti otsa vaadata, ennast üleni omaks tunnistada ning seejärel end uuesti looma ja defineerima hakata, on võimalik näha kogu läbielatud põrgut puhastustulena. Depressiooni või mis iganes talumatuna tunduvat raskust on võimalik mõtestada kui oma hinge kõige pimedamat ööd, mille üleelamine juhatab inimese täiesti uuele teadmise ja kogemise tasemele. Raamatu autori sõnul võib sellist teekonda näha kui üht tänapäevast initsiatsiooni, mille edukas läbija terveks täiskasvanuks küpseb ja areneb.

Autor räägib nii oma depressioonikogemusest kui ka isiklikest seikadest, millest igaühel on omal moel osa sügava haiguse avaldumisel. Samas tunnistab ta, et hoopis enam kui need seigad iseenesest, on tema teekonda kujundanud tõlgendused neist seikadest. Ja nii on antud loo puhul tegemist justkui nõiaringiga, kus seigad kujundavad ühe inimese suhtumist iseendasse ja teda ümbritsevasse maailma ning see sama suhtumine loob uusi seiku, mis olemasolevat maailmanägemust kinnitavad. Seetõttu justkui polegi olukorrast muud väljapääsu, kui üks suur ja põhjalik raputus, mis aitaks senisesse põlvkondade kaupa hoolikalt kootud enesehävituslikku mustrisse uusi värve ja elemente sisse tuua. 

Oma lugu jagama kutsus võimas sisemine tung anda oma panus terve ühiskonna arengusse. Tõdemus, et läbi oma sisemise maailma korrastamise ja hoidmise saame me luua endale soovitud välist maailma, ei ole kohe nii iseenesest mõistetav. Just sellised teiste inimeste päris lood aitavad meid teinekord lähemale ka iseendale. Autori üleskutse muuta alastus taas pühaks kannab endas mitut mõtet. Neist kõige olulisem on vast soov, et inimesed näeksid, et nad kõik on ilusad omanäolised imed. Me kõik oleme ühe ja sama loo erinevad tahud, üksteist päriselt vaadates, näha ja kuulda julgedes on meil võimalik kokku kirjutada üks enneolematult imeline… sümfoonia.

16. novembril Tallinna Vaba Laval toimuval naiste suurseminaril “Südametee ja hingelood” on kõigil huvilistel võimalik soodushinnaga ka endale soetada see aususest ja alastusest pakatav teos “Initsiatsioon nimega depressioon”.

Ole kohal ja saa osa!